Nädal tagasi või nii käisin Koko Headil, 1048 trepiastet mööda vanu raudteerööpaid üles. Algul tundus, et esimene pool tuleb lebo ots, aga kuna trepiastmed olid tavalisest umbes kaks kuni kolm korda laiemad, siis oli terve matk korralik trenn.
Tubli mina kaotasin veel kohvripõhja oma päiksekaitsekreemi ära, nii et koju jõudes olid õlad ja reied korralikult põlenud. Lisaks, see ainus kord kui ma teelt kõrvale astusin, suutsin ma hüppeliigese verele tõmmata. Oli see kõik? Ei. Tark mina võttis ainult pool liitrit vett kaasa, mis muidugi üles jõudmise ajaks oli otsas. Bussikasse jõudes oli mul juba dehüdratsioonist peavalu ja muidu tore. Eks kuidagi peab õppima.. :D
Slängis Wealthy Valley ehk ropprikaste rajoon |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar