HIINA: Šoppamisest, teeninduskultuurist ja inimestest

Kolmapäeval nägime ära kõik Hiina šoppamisäärmused - turu, kaubanduskeskused ja õmbleja. Pekingis on hämmastavalt palju firmapoode - Dolce&Gabbana, Gucci, Prada jm leiduvad pea igas kaubanduskeskuses, samuti kuulsad spordipoodide firmad. Kes neist reaalselt midagi ostab, mina ei tea, rikkad hiinlased vist. Samuti on väga palju USA firmasid, ka selliseid, mida näiteks Euroopas ei leidu: KFC on iga nurga peal, Forever 21, Sephora ja palju muud. Paljud kaubanduskeskused kujutavad endast ühe keskuse nime alla koondunud poodide kompleksi - ühest poest teise minemiseks peab läbi käima õuest. Õhtul läksime Yashow turule, mis kujutas endast viiekorruselist maja, mille iga korrus oli pikkade koridoridena täis võltsehteid, riideid, elektroonikat, jalanõusid ja kõike muud mõeldavat ning mõeldamatut. Hindu polnud küljes mitte millelgi ning asja õige hind oli enamasti alghind jagada kümnega. Tänavapildis on näha VÄGA palju hiinlasi, kes kannavad Nike'i tosse, ilmselt 99,9% neist võltsingud. Turul nägin elusuuruses ära väga paljud tooted, mida müüakse Aasia võltsingutele orienteeritud veebilehtedel, nt. aliexpressis, ning üldistusena saab öelda: meiki pole mõtet osta, jalanõud ja elektroonika on väga risky business, sest kvaliteet võib olla kohutav, riideid ja ehteid võib isegi arvestatava kvaliteediga leida. Reedel käisime ka Pärliturul, mis on tegelikult koos Siidituruga üks kuulsamatest Pekingi turgudest, ning seal müüdi "kõrgema klassi" võltsinguid ning palju asju otsekauba hinnaga ehk vähemalt 2-3 korda Eesti hinnast odavamalt.

Kes veel ei teadnud, siis Urban Decay'l on välja tulnud ka Naked 4 ja Naked 5 paletid.

Pärliturg, kus müüakse ka kõike peale pärlite. Tunduvalt peenem ja korralikum kui Yashow.

Üks suurimaid avastusi seoses Hiinaga oli see, kuivõrd olen ma tegelikult ühe mõiste alla pannud oma peas hiinlased ja Hiina. Hiinat kui riiki kujutatakse kui halba-egoistlikku kommunistlikku maad, samas kui hiinlased ise on väga sõbralikud, abivalmid ja meeldivad inimesed. Turistina ja Veiko-Karini sõnul ka Hiinas elades ei tunneta Hiinat kui kommunistlikku kontrollivat riiki, vaid näeb inimesi, kes on oma valitsusest sama erinevad kui näiteks eesti rahvast valitsusest või tallinlased Keskerakonnast. Üks asi, mida tasub siia reisides meeles pidada on see, et Hiina võrguühendusi piirab The Great Firewall of China, mis tähendab, et nett ei ühenda ära ühtegi google'iga seotud lehte, k.a google search, google play ja gmail, facebooki, youtube'i, vimeot, wordpressi, blogspoti ja paljusid teisi populaarseid saite. Ainus viis lehtedele ligi pääseda on kas vpn'iga, mis üldiselt on tasuline ja vaja eelnevalt soetada, või proxy programmidega, mis teevad neti väga aeglaseks, aga ajavad reisi ajaks asja ära. Sealjuures on tavaliselt blokeeritud ka saidid, kust vastavaid programme saab. 

Kuigi välismaailma mõistes on Hiina valitsemisviis mittedemokraatlik, on tänu riiklikule kontrollile siin liikumine väga turvaline. Terve reisi jooksul olen enamik aega käinud 21 miljoni elanikuga linnas ringi, mobiil ja fotokas välitaskus, mõnikord ka rahakott otsapidi taskust välja tolgendamas. Pimedas oleme ringi käinud omajagu, kusjuures siin ei leidu ühtki piirkonda, kuhu pimedas või üksi minek oleks lauslollus ja enesetapp. Väga paljudes teistes suurlinnades, eriti Lõuna-Ameerikas, on teatud piirkonnad, kuhu näiteks politsei ei lähe ning kus tänaval kõndides on 50:50 võimalus lõpetada organidoonori, pantvangi või lihtsalt laibana. Hiinas on teatud isikuvabadused vahetatud suure turvalisuse vastu ning tegelikult pole siinne olukord nii kohutav kui demokraatiat pooldavad riigid üritavad näidata. See ei tähenda, et suur osa elanikest ei elaks viletsates eluoludes või poleks ajupestud, ent inimesed on tunduvalt õnnelikumad kui tavaliselt suurlinnades. 

Turistikates kohtades võib näha väga palju elujõulisi vanu hiinlasi.

Beihai pargis oli palju ülinunnusid minihiinlasi.

Vaatamisväärsuste juures oli väga palju siseturistide gruppe, keda juhtis lipukesega giid. Tihti oli inimestele antud näiteks samasugused erksavärvilised mütsid, aga vahel ka kotid või lausa terve dresside komplekt.